Sõrmede surisemine, tuimus või “sipelgate jooksmise” tunne on nähtus, millega on elu jooksul kokku puutunud pea iga inimene. Sageli möödub see ebameeldiv aisting kiiresti, kui muudame kehaasendit või raputame käsi, kuid vahel võib see märku anda sügavamast terviseprobleemist. Meditsiinilises keeles nimetatakse seda paresteesiaks – seisundiks, kus närvidele avaldatud surve või nende kahjustus põhjustab sensoorsete signaalide häirumist. Kuigi enamasti on põhjused üsna süütud, nagu näiteks ebamugav magamisasend, on oluline osata eristada igapäevast ajutist ebamugavust tõsisematest tervisehädadest, mis vajavad kohest arsti sekkumist.
Miks sõrmed üldse surisevad?
Sõrmede surisemise peamine põhjus peitub närvisüsteemi toimimises. Meie kätesse ja sõrmedesse suunduvad närvid, mis vastutavad nii liigutuste kui ka puudutustunde eest, lähtuvad kaelast ja kulgevad läbi õla, küünarnuki ning randme. Kui mõni neist närvidest saab survet, ärritust või kui nende verevarustus on takistatud, saavad ajust valed signaalid või jäävad signaalid üldse edastamata. See väljendubki surina, tuimuse või nõrkustundena.
Kõige sagedamini on tegemist ajutise närvipressiooniga. Näiteks kui magate käsi pea all, tekib surve õlavarre närvidele, mis viib hommikul “surnud” käe ja surisevate sõrmedeni. See on täiesti normaalne ja möödub mõne minuti jooksul pärast verevarustuse taastumist. Probleem tekib siis, kui surin kordub sageli, on püsiv või levib teistesse kehapiirkondadesse.
Levinumad meditsiinilised põhjused
Kui surin pole seotud ajutise kehahoiakuga, võib selle taga olla mitmeid kroonilisi seisundeid. Alljärgnevalt on välja toodud kõige sagedasemad meditsiinilised diagnoosid, mida arstid selliste sümptomite korral kontrollivad:
-
Rannekanali sündroom (karpaalkanali sündroom)
See on vast kõige tuntum põhjus, eriti kontoritöötajate ja korduvate käeliigutustega tegelevate inimeste seas. Randmes asuv kitsas kanal, mida läbivad närvid ja kõõlused, muutub põletikuliseks või paistetab, surudes mediaannärvile. Tulemuseks on surin ja tuimus pöidlas, nimetissõrmes ja keskmises sõrmes, eriti öösiti.
Kubitaalkanali sündroom
See on seotud ulnarnärvi ehk küünarnukis paikneva närviga. Kui see närv saab pidevat survet (näiteks laual istudes küünarnukkidele toetudes või liigse painutamise tõttu), võib surin levida peamiselt väikesesse ja nimeta sõrme.
Lülisamba kaelapiirkonna probleemid
Sageli on käte surisemise põhjus tegelikult kaelas. Kaelalihaste pinged, songad lülidevahelistes ketastes või osteokondroos võivad suruda närvijuurtele, mis suunduvad kätetesse. Sellisel juhul ei pruugi käes endas viga olla, kuid surin ja valu kiirguvad kaugele.
Vitamiinide ja mineraalainete puudus
Närvisüsteem vajab korralikuks toimimiseks teatud toitaineid. Eriti kriitilised on B-grupi vitamiinid (B1, B6, B12), mille defitsiit võib põhjustada perifeerset neuropaatiat. Samuti võivad magneesiumi, kaltsiumi või kaaliumi tasakaaluhäired esile kutsuda lihastõmblusi ja surinat.
Diabeet
Diabeetiline neuropaatia on tõsine tüsistus, kus kõrge veresuhkru tase kahjustab aja jooksul närvikiude. See algab tavaliselt jalgadest, kuid võib mõjutada ka sõrmi, põhjustades tuimust ja surinat.
Millal on põhjust muretseda?
Kõik surisemise juhtumid ei vaja tingimata arsti poole pöördumist. Kui surin on lühiajaline, seletatav ebamugava asendiga ja kaob kiiresti, pole põhjust paanikaks. Küll aga peaksid tähelepanelikuks muutuma, kui esinevad järgmised ohumärgid:
- Surin kestab pikka aega või muutub järjest sagedasemaks.
- Sõrmed muutuvad täiesti tuimaks – te ei tunne enam puudutust, kuuma ega külma.
- Sõrmede nõrkus on nii suur, et esemed kukuvad käest või on raske nööpe kinni panna.
- Surinaga kaasneb äkiline valu, nõrkus või tuimus ka näos, jalas või ühes kehapooles (see võib viidata insuldile – sellisel juhul on vajalik kiirabi).
- Sümptomid on tekkinud pärast hiljutist vigastust, kukkumist või lööki vastu pead või kaela.
- Surinaga kaasneb nägemishäire, kõneraskus või segadustunne.
Kuidas arst diagnoosib surisemise põhjust?
Arsti vastuvõtule minnes tasub olla ette valmistanud täpne kirjeldus: millal surin algab, millistes sõrmedes see tunda on, kui kaua kestab ja mis tegevused seda leevendavad või süvendavad. Diagnostika algab tavaliselt füüsilisest läbivaatusest, kus kontrollitakse reflekside toimimist, lihasjõudu ja tundlikkust.
Lisaks võib arst määrata täiendavaid uuringuid:
-
Elektroneuromüograafia (ENMG) – selle uuringuga mõõdetakse närviimpulsside kiirust ja lihaste elektrilist aktiivsust. See on kuldstandard randme- ja kubitaalkanali sündroomi kinnitamiseks.
Vereanalüüsid – nende abil saab välistada diabeedi, B12-vitamiini puuduse, kilpnäärmehaigused või põletikulised protsessid.
Pildiandmed (röntgen, MRT) – vajalikud juhul, kui kahtlustatakse lülisamba kaelaosa probleeme või songasid, mis närve suruvad.
Kuidas leevendada kerget surisemist koduste vahenditega?
Kui tegemist on kerge ja mööduva probleemiga, mida arst on juba hinnanud ohutuks, saab kodus enda heaks palju ära teha. Eesmärk on vähendada survet närvidele ja parandada verevarustust.
Esiteks, pöörake tähelepanu ergonoomikale. Kui töötate palju arvutiga, veenduge, et teie randmed oleksid neutraalses asendis. Kasutage vajadusel geelpatjadega hiirematte ja klaviatuuri tugesid. Tehke tööpäeva jooksul regulaarselt pause, et venitada käsi, randmeid ja õlavöötme lihaseid.
Teiseks, korrigeerige oma magamisasendit. Vältige käte hoidmist pea all või nende kõverdamist lõua alla. Kui kipute magades randmeid liiga kõvasti painutama, võib abi olla randmetugedest (ortoosidest), mida saab apteegist ja mida kantakse öösiti, et hoida ranne sirgena.
Kolmandaks, pöörake tähelepanu toitumisele ja eluviisidele. Kui kahtlustate vitamiinipuudust, konsulteerige perearstiga ja tehke analüüsid, enne kui hakkate suures koguses toidulisandeid võtma. Piisav vedeliku tarbimine ja kerge füüsiline aktiivsus aitavad hoida vereringet korras.
KKK – Korduma Kippuvad Küsimused
Kas sõrmede surin võib olla märk südameprobleemidest?
Jah, mõnikord võib vasaku käe surin ja tuimus olla infarkti sümptomiks, kuid siis kaasnevad sellega tavaliselt rinnus esinev suruv valu, hingeldus, külm higi ja iiveldus. Kui sellised sümptomid tekivad, tuleb koheselt kutsuda kiirabi.
Kas massaaž aitab sõrmede surisemise vastu?
Massaaž võib aidata, kui surin on tingitud lihaspingetest, näiteks kaela- või õlavöötme pinge tõttu. Küll aga, kui tegemist on närvi pitsumisega (nagu karpaalkanali sündroom), võib ebaõige massaaž olukorda hoopis halvendada. Seetõttu on enne massaaži soovitatav teada täpset põhjust.
Miks surisevad sõrmed just öösiti?
Öösel kipume käsi tahtmatult painutama või suruma keha alla, mis katkestab verevarustuse ja surub närve. Lisaks väheneb öösel üldine ainevahetuse aktiivsus, mis võib muuta närvid tundlikumaks. Karpaalkanali sündroomi puhul on öine surin üks tüüpilisemaid kaebusi.
Kas alkohol ja suitsetamine mõjutavad sõrmede surinat?
Kindlasti. Suitsetamine halvendab vereringet ja kitsendab veresooni, mis tähendab, et närvid saavad vähem hapnikku. Alkohol võib pikaajalisel tarbimisel põhjustada otsest närvikahjustust ehk alkoholist tingitud neuropaatiat.
Kuidas mõjutab eluviis närvisüsteemi tervist
Tänapäeva istuv eluviis on üks suurimaid tegureid, mis soodustab mitmesuguseid närvivalusid ja surisemisi. Meie keha on loodud liikuma, kuid veedame suure osa ajast sundasendis. Pidev ettepoole kaldu pea (nii-öelda “tekstikael”), mis tekib nutitelefonide vaatamisest, koormab oluliselt kaelalülisid. Need lülid on aga justkui teeviitadeks närvidele, mis suunduvad edasi õlgadesse, küünarnukkidesse ja lõpuks sõrmedesse.
Lisaks ergonoomikale mängib suurt rolli ka stress. Krooniline stress hoiab keha “võitle-või-põgene” režiimis, mis tähendab, et lihased on pidevas pinges. Pinges lihased suruvad aga veresooni ja närve kokku. Seega, kui märkate sõrmedes tihti surinat, tasub mõelda, kas olete viimasel ajal olnud tavapärasest pingelisem. Mõnikord piisab lihtsatest lõdvestusharjutustest, joogast või meditatsioonist, et vähendada lihaspingeid ja leevendada sellega seotud neuroloogilisi sümptomeid.
Lõpetuseks – ärge alahinnake oma keha märguandeid. Kui teie sõrmed surisevad, ärge püüdke seda lihtsalt ignoreerida või “ära kannatada”. Enamikul juhtudel on lahendus lihtne – puhkus, ergonoomika muutmine või vitamiinikuur. Kuid kui tegemist on millegi tõsisemaga, aitab varajane avastamine vältida pöördumatuid närvikahjustusi. Hoolige oma kehast, kuulake selle signaale ja vajadusel otsige professionaalset abi. Teie käte tervis on teie elukvaliteedi oluline osa.
