Pojengid on paljude aednike absoluutsed lemmikud, ja seda põhjusega. Nende suursugused, lõhnavad ja rikkalikud õied on kevade lõpus ja suve alguses iga lillepeenra kroonijuveeliks. Ometi kohtab sageli aedu, kus pojengid küll kasvavad, kuid ei õitse või teevad seda väga kiduralt. Tõde on see, et pojengide edukas kasvatamine ei nõua maagilisi võimeid, vaid teatud kindlate reeglite järgimist, mis puudutavad peamiselt õiget istutusaega, sügavust ja kasvukohta. Kui need alustalad on paigas, võivad need pikaealised taimed ühes kohas rõõmustada aednikku aastakümneid, muutudes ajaga aina võimsamaks.
Kuidas valida pojengidele ideaalne kasvukoht
Pojengid on väga pikaealised taimed, mis tähendab, et nad ei armasta sagedast ümberistutamist. Seetõttu on kasvukoha valik äärmiselt oluline otsus, millele tuleks pühendada aega juba enne labida maasse löömist. Pojengid vajavad kasvuks kohta, kus nad saavad nautida palju päikesevalgust – ideaalis vähemalt kuus kuni kaheksa tundi päevas. Kuigi nad taluvad ka kerget poolvarju, jääb sellistes tingimustes õitsemine reeglina tagasihoidlikumaks ja varred võivad valguse poole küünitades muutuda nõrgaks.
Lisaks valgusele on kriitilise tähtsusega mulla tüüp ja drenaaž. Pojengid vihkavad “märgade jalgadega” olemist. Kui pinnas on raske savimuld, mis hoiab vett kinni, hakkavad taime juured kiiresti mädanema. Ideaalne pinnas pojengidele on viljakas, vett hästi läbilaskev ja kergelt happeline kuni neutraalne. Kui teie aias on valdavalt savine pinnas, tuleks istutusaugu põhja lisada drenaažiks kruusa või jämedat liiva ning segada aiamulda kompostiga, et muuta see õhulisemaks ja toitainerikkamaks.
Samuti tuleb vältida pojengide istutamist suurte puude või põõsaste vahetusse lähedusse. Põhjuseid on kaks: esiteks konkureerivad puude juured pojengidega vee ja toitainete pärast, ning teiseks ei taga tihe lehestik vajalikku õhuringlust, mis suurendab hallituse ja seenhaiguste tekke ohtu. Pojengid vajavad head õhu liikumist, et lehed pärast vihma kiiresti kuivaksid.
Millal on õige aeg pojengide istutamiseks?
Pojengide puhul on ajastus kõik. Vastupidiselt paljudele teistele püsililledele, ei ole kevad pojengide istutamiseks kõige soodsam aeg, kuigi konteinertaimi võib istutada ka siis. Parim ja kõige kindlam aeg pojengide istutamiseks on sügis, täpsemalt augusti lõpust kuni septembri lõpuni. Sel ajal on taimedel piisavalt aega enne maa külmumist uued imijuured kasvatada, mis valmistab neid ette järgmise kevade jõuliseks kasvuks.
Sügisene istutus on eelistatud seetõttu, et taim on puhkeseisundisse minemas, kuid pinnas on endiselt piisavalt soe juurdumiseks. Kui istutate pojengi liiga hilja sügisel, ei pruugi taim jõuda piisavalt juurduda ja talv võib talle liiga teha. Kevadine istutamine seevastu nõuab taimelt suurt energiakulu juurdumiseks samal ajal, kui ta peaks keskenduma lehestiku ja õienuppude kasvatamisele, mis sageli tähendab nõrka õitsemist ja aeglasemat kasvu esimesel aastal.
Istutusprotsessi samm-sammuline juhend
Kui kasvukoht on valitud ja aeg käes, järgige neid samme, et tagada taimedele parim võimalik algus:
- Kaevake piisavalt suur auk. Auk peaks olema vähemalt 50-60 cm sügav ja sama lai. Pojengid vajavad lahtist ja toitainerikast mulda, kuhu juured saaksid vabalt areneda.
- Parandage pinnast. Segage väljakaevatud muld komposti või kõdusõnnikuga. Vältige värsket sõnnikut, mis võib juuri põletada. Kui muld on väga savine, segage juurde veidi liiva või peenemat kruusa.
- Kontrollige istutussügavust – see on kõige tähtsam nipp! Pojengi risoomi (juurikat) ei tohi istutada liiga sügavale. Pungad, millest kasvavad varred, peaksid jääma mullapinnast vaid 3 kuni 5 cm sügavusele. Kui istutate liiga sügavale, kasvatab taim küll lopsaka lehestiku, kuid ei õitse kunagi. Kui istutate liiga madalale, võivad pungad talvel külmuda.
- Asetage taim auku. Seadke pojeng auku nii, et pungad oleksid suunatud ülespoole. Täitke auk mullaga ja suruge see kergelt kinni, kuid mitte liiga kõvasti, et muld jääks õhuliseks.
- Kastke korralikult. Pärast istutamist kastke taime rikkalikult, et muld tiheneks ümber juurte ja õhutaskud kaoksid.
Pojengide hooldamine pärast istutamist
Esimesel aastal pärast istutamist vajavad pojengid erilist tähelepanu. Nad ei pruugi veel kohe õitsema hakata – sageli kulub taimel 2–3 aastat, et end täielikult sisse seada ja näidata oma tõelist ilu. Esimestel aastatel on tähtis keskenduda juurestiku tugevdamisele.
Kastmine on kriitiline eriti kuivadel perioodidel. Kuigi täiskasvanud pojengid on üsna põuakindlad, vajavad noored taimed regulaarset kastmist, et muld oleks ühtlaselt niiske, kuid mitte läbimärg. Kastmisel püüdke vett suunata otse juurte juurde, vältides lehtede märjakstegemist, mis võib soodustada seenhaiguste levikut.
Väetamine on teema, kus vähem on tihti rohkem. Pojengid ei vaja liiga palju lämmastikku, mis soodustab lehestiku, mitte õite kasvu. Piisab, kui kevadel lisate taime ümber kihi head komposti. Kui soovite siiski väetada, valige madala lämmastikusisaldusega ja kõrge fosfori- ning kaaliumisisaldusega väetis, mis toetab õiepungade arengut.
Sagedasemad vead ja nende vältimine
Paljud aednikud teevad pojengidega tegeledes tahtmatult vigu, mis pärsivad taime arengut. Kõige levinum viga on juba eelnevalt mainitud liiga sügavale istutamine. Kui olete kindel, et teie pojeng on istutatud õigele sügavusele, kuid see ikka ei õitse, võib probleemiks olla toitainete puudus või liiga varjuline kasvukoht.
Teine levinud viga on lehestiku enneaegne eemaldamine sügisel. Lehed on taime “toidutehas” ning need peaksid jääma taime külge kuni esimese tugeva külmani, mis nad pruuniks muudab. Alles siis, kui lehestik on loomulikult närbunud ja toitained juurtesse tagasi kandnud, võib varred maapinna lähedalt maha lõigata. Varajane lõikamine nõrgestab taime järgmisteks aastateks.
Samuti vältige pojengide istutamist liiga tihedalt. Kuigi nad näevad noorena välja väikesed, vajavad täiskasvanud puhmikud palju ruumi, vähemalt 80–100 cm üksteisest. Liiga tihe istutus takistab õhuringlust ja loob ideaalsed tingimused hallituse tekkeks.
Korduma kippuvad küsimused pojengide kohta
Miks minu pojengid ei õitse, kuigi lehestik on ilus ja lopsakas?
Kõige sagedasem põhjus on liiga sügavale istutamine. Teine põhjus võib olla liiga vähene päikesevalgus või taime noor vanus – äsja istutatud pojeng vajab aega kohanemiseks. Samuti võib liigne lämmastikväetis soodustada vaid lehtede kasvu.
Kas pojengide õienuppe on vaja harvendada?
Kui soovite saada eriti suuri ja suursuguseid õisi, võite kõrvalnupud eemaldada, jättes alles vaid kõige suurema keskmise nupu. See suunab taime energia ühele õiele, muutes selle muljetavaldavalt suureks.
Kas pojengid vajavad toestamist?
Paljud pojengisordid, eriti suured täidisõielised, vajavad toestamist, kuna nende rasked õied võivad vihma või tuulega varred maapinnani painutada. Soovitatav on paigaldada toed juba kevadel, kui võrsed hakkavad tõusma, nii et taim kasvab ise toestiku sisse ja see jääb märkamatuks.
Kuidas pojenge paljundada?
Pojenge paljundatakse kõige edukamalt puhmiku jagamise teel. Seda tuleks teha sügisel, kui on ka parim aeg istutamiseks. Kaevake taim ettevaatlikult välja, peske muld juurtelt ja jagage risoom terava ja puhta noaga nii, et igal osal oleks vähemalt 3–5 punga ja piisavalt juuremassi.
Milliseid haigusi pojengid kõige sagedamini põevad?
Pojengide kõige suurem vaenlane on hallitusseened, eriti pojengide hallitus (Botrytis). See avaldub varte pruunistumise ja õienuppude mädanemisena. Haiguse vältimiseks on oluline tagada hea õhuringlus, mitte istutada liiga tihedalt ja eemaldada koheselt kõik haigestunud taimeosad.
Pikaajaline rõõm ja aia kaunistamine
Pojengid on aia investeering, mis tasub end kuhjaga ära. Nende istutamine võib tunduda esialgu nõudliku ettevõtmisena, kuid kui kord õiged tingimused loodud, muutuvad nad aastatega vaid kaunimaks. Oluline on kannatlikkus ja tähelepanu detailidele – õige sügavus, piisav päikesevalgus ja hea drenaaž on edu võti. Ärge laske end heidutada, kui esimesel aastal õisi ei tule; andke taimedele aega ja nad tänavad teid aastakümneid kestva imelise õitemerega. Õigesti hooldatud pojengipõõsas võib elada kauem kui inimene, olles tõeliseks pärandiks järgmistele põlvkondadele, kes teie aeda naudivad.
